Samm-sammult permakultuurse toidusalu poole :) 1. samm - vaatlemine

 

2008. a juuni

Ühe aia rajamine või juba olemasoleva aia (ümber)kujundamine on kestev protsess ja tõenäoliselt ei saagi üks aed kunagi päris valmis. Ikka on neid taimi, millele algselt valitud kasvukoht ei sobi või mis valitud kohas hoopiski laiutama kipuvad. Ikka on neid taimi, millest alguses aimugi polnud või mis lihtsalt ei köitnud tähelepanu sellisel määral, et neid enda aeda istutada.

MINU aed sai alguse 2007. aastal, kui endale oma kodu soetasime ja siia elama kolisime. Esimestel aastatel oli avastamist palju, sest tegu oli vana taluaiaga ja arusaamist vajas, mis siin aias ja aia ümber looduslikul rohumaal ning metsas juba kasvab. Tol hetkel ei teadnud ma permakultuursest aiapidamisest veel midagi, kuid tegelesin mitmeid aastaid eneselegi teadmatult permakultuurse aia rajamise esimese etapi, vaatlemisega. 

Esimesel kevadel oli hoov täis loendamatul hulgal märtsikellukesi ja nartsisse, sekka mõned krookused, lumikellukesed ja sinikellukesed. Peagi puhkesid õide kreegid, ploomid, kirsid ja õunapuud, suminat said täis ka musta-, valge- ja punasesõstrapõõsad ning tikrid. Õide puhkes ka aiaäärne aroonihekk. Lilli oli aias veelgi, neid ma küll hoian, kuid nende kasvatamine ei ole mulle eesmärk omaette :)

2013. aasta mai

Suve jooksul leidsime aiast murulaugupuhmad ja küüslaugu. Aiaäärses lillepeenras olid lisaks priimulatele ja habenelkidele endale mõnusa koha leidnud ka metsmaasikad. 

Ühes aianurgas märkasin oranžikate õitega ebaküdooniapõõsast.

 Algselt ei pööranud ma tähelepanu kollaseõielisele põõsale, kuid hoidsin teda aastaid, alles eelmisel suvel jõudsin arusaamisele, et tegu on väärt taimega, läiklehise mahooniaga, mille marjad on söödavad ja igati tervislikud :D

Aias oli seega erinevaid puid ja põõsaid omajagu ja üht-teist söödavat sai suurema vaevata juba esimesel aastal, kuid puudu oli nn aiamaa, kus saaks kasvatada erinevaid köögivilju ja maasikaid. Lisaks tahtsin kindlasti ka kasvuhoonet, sest tomatid on ühed mu lemmikud :)

Esimesel kevadel saime kingiks paar pirnipuud ja ploomipuud, mille proovisime enda parima äranägemise järgi olemasolevasse aeda sobitada. Nüüd võib öelda, et üks pirnipuu sai valesse kohta, tõenäoliselt vana laudahoone asukohta, sealne aluspinnas on täidetud kruusa ja kividega ning pirnipuul ei olnud võimalik enda juurestikku piisavalt sügavale ajada. Õnneks teine sai parimasse kohta, piisavalt tuulevaikne, päikeseline ja hea mullaga :D

Muru seest ilmusid ühel hetkel nähtavale ka vaarikataimed, mida esimestel aastatel hoidsin ja poputasin. Selgus, et tegu on mingi vana taluaia sordiga, mille marjad on ülimalt maitsvad, kahjuks maitsevad need ka putukatele :)

Meie maatükil asub ka pisike tiigike, mis on koduks konnadele, vesilikele, kiilidele jm veeputukatele. Maatükki läbib maaparanduskraav, mis suurvee ajal on täitsa oja moodi :) Metsas kasvab peaaegu kõike (küll väikestes kogustes, kuid siiski), esindatud on kuused, kased, haavad lepad (nii must kui ka hall lepp), pihlakad, sarapuud, vahtrad, mõned tammed, saared, pärnad, mustikad, pohlad, metsmaasikad (taimi on palju, kuid marju on üksikuid), seened... Aia juures on isegi mõned kadakad:) 

2018. aasta mai

Läheduses elavad metskitsed, põdrad, metssead, rebased, oravad, mägrad, nugised, kährikud... Algusaastatel külastas meie aeda ka karu, mööda on rännanud hundid ja tuhkrud ning paar korda on aeda eksinud ka jänesed. Kahjuks ei tunne ma hääle järgi linde ja ega ma välimuse järgigi neid üleliia palju määrata ei oska :) Aga linde on siin omajagu ja laulavad nad kevadest alates, tasuta kontsert hommikuti ja õhtuti :D Siinkohal pean aga kahjuks tõdema, et pärast eelmisel kevad-suvel tehtud lageraiet lähedalasuvates riigimetsades on rähnide arvukus vist tunduvalt vähenenud. Veel eelmisel aastal oli nende toksimist pidevalt kuulda, kuid sel aastal vaid üksikud korrad :(

Teepervedel ja looduslikul rohumaal elab lugematu arv taimi ja erinevaid putukaid, nendest ei tunne ma siiani paljusid :) 

Olgu juba etteruttavalt öeldud, et mul ei ole sellist klassikalist iluaeda, peensuseni rohitud sirgeservalisi peenraid, alguses natuke üritasin, kuid loobusin loodusega võitlemast ning otsustasin selle asemel teha loodusega koostööd. 

Järgmistest sammudest järgmisel korral... 

2014. aasta juuni